Tulevikku ja minevikku

Magusad tervitused ülepika aja. Jäätisekunnid on oma puhkuse lõpetanud ning luusivad taas ringi Eesti jäätisemaastikul. Avastamistväärt kraami leidub endiselt ning kõik see peab kirja saama, mõtelge, kui lahe oleks seda blogi lugeda mõnel sellisel inimesel, kes praegu on laps, aga mitte praegu vaid kümne aasta pärast! Mina küll loeksin oma lapsepõlvejäätiste kohta, aga noh – siis ju internetti ei olnud ja inimesed ei pannud kirja selliseid asju. Aga tegelikult! Teie – head lugejad – võiksite aidata meil koos meenutada 60 – 80 ndate aastate jäätiseid! Kas mäletate üldse midagi? Mis jäätis maksis siis? Kas oli nii, et selline shokolaadiga kaetud plombiir maksis 20 kopikat ja seda oli üliharva saada? Kas oli nii, et kissellijäätis maksis 7 kopikat ja palaval suvepäeval maitses see ülihästi? Mäletate veel Tallinnas, Harju tänaval olnud jäätise …. mmm mis iganes ta oligi – jäätisekohvikut? Seal olid alati sabad. Ma loon õige pea nostalgiasektsiooni jäätisekunni päevikusse ning käsitlen nii oma kui ka teiste mälukilde seal põhjalikumalt. Saatke mulle mälestusi nõuka aegsest jäätisest! uku@jaatisekunn.net

4 replies on “Tulevikku ja minevikku

  • Heiti

    kuulge, spetsialistid. Kas te kunagi olete mõne nn “jäätise” mis te poest ostate, üles lasknud sulada ja vaadanud, mis seal järele jääb?
    Et kui see poes müüdavat asja nimetada “jäätis”, siis mis on kuumaksaetud vahukoor segatud vahustatud munakollasega, mis on jahutatud tahenemiseni? Või äkki pole te lihtsalt päris jäätist söönud?

    Reply
  • Uku

    Jah, Heiti, maailm on ebaõiglane ja ma tean küll, kuidas sulab Eesti jäätis. Ta on harilikult hästi ära vahustatud ning sulades ei näe enam apetiitne välja.
    Mul on tõesti piinlik, et ma ilmselt ei ole õiget jäätist mitte kunagi söönud. Samuti on mul väga raske tunne nüüd, et mulle tegelikult meeldivad paljud Eesti jäätised.

    Aga need on need jäätised, mis meil on ja teisi meil ei ole. Ainult kaks jäätisevabrikut ja käputäis sissetoodud jäätisemarke.

    Õnneks on Eestit õnnistatud andekate ja multifunktsionaalsete meestega, kes lisaks tegusatele tegudele väga hästi kirjasõna mõistavad keerutada. Äkki Sa võtad ja teed oma jäätisevabriku? Või kui seda ei jäksa siis vähemalt tood meile “ÕIGET” jäätist? Või kui seda kah ei suuda, siis kirjeldad, kuidas sulab õige jäätis? Kui seda kah ei saa, siis vähemalt hoidud söömast Eesti jäätis? Kui seda kah ei saa, siis vähemalt oma mõttes nõustud minuga, et padukriitikal ei ole mingit idu, küll aga konstruktiivsel kriitikal, analüüsival ning neutraalselt suhtumisel ja ennekõike positiivsel mõtlemisel.

    Reply
  • Heiti

    Sinu tormakas galopp peab peatuma teisel küsimusel, sest jäätist oskan ja võin ma tõesti teha (jah, ise teha. ilma jäätisemasinata) ja tuua. Ehk siis edasised küsimused jätan vastamata, kuigi kena on lugeda, kuidas nina on upsakusest nii püsti, et ei märka, kuidas oma uute punaste botikutega üha sügavamale poriloiku trambitakse 🙂
    Ja küsimus ei ole selles, kuidas ta vahustatud on või kuidas ta sulab. Küsimus on sisus. Ta ei ole tehtud ei munakollasest ega vahukoorest, vaid tundmatust ollusest. Koorejäätises ei ole koort. Oled sa kindel, et shokolaadijäätises on shokolaadi või on “shokolaadimaitselised tükid” Viimati, kui karbi pealt lugesin, olid maitselised tükid 🙂 “Plombiir” peaks tähendama “parim”, aga tähendab “keskpärane”.
    Mullegi maitsevad mõned poes müüdavad asjad, aga peab otsustama – kas olla positiivse suhtumisega (noh, päris sitt ei ole enam, aga saiani on veel maad küll) või olla objektiivse suhtumisega (see on hullem kui kiiritusravi rohi) 🙂
    Mu eelmisest postitusest ei paistnud minu muhelev toon muidugi väga välja, neid “:)” oli paar tükki puudu. Oma jäätisetehast pole kavas teha. Sest ajal, kui kohukesed lähevad üha väiksemaks ja vahukoor on langenud 38%-lt 35%-le ning piimaks nimetatakse “2,5 rasvasisaldusega” asja, siis lihtsalt pole jäätisel turgu. Rahvale meeldib hetkel lahja ja poolkõva ja leige 🙂
    Ja muidugi – suured tänud teile, et olete nii suure vaeva näinud ning palju kirjutanud. Kindlasti kavatsen parimad arvustuse saanud ära proovida – jäätisekapi ees on alati tükk valimist ja lõpuks võtan ikkagi eskimo või tallinna või koolijäätise. Need on lapsepõlvest tuttavad nimed, mis siis, et peale nime pole neis midagi sarnast 🙂

    Reply
  • Uku

    Just – kõik kipub minema kuidagi keskpäraseks ja leigeks. Väikeseks ja ühetooniliseks. Samasisuliseks ja kirevapakendiliseks. Ma olen natukene ka optimist ja usun et millalgi saabub aeg, kus tavalisest õhukesemate võipakkide ja väiksemate kohukeste kõrvale tulevad tõelised tooted, mis iial kvaliteedi arvelt alla ei anna. Lihtsalt Eesti ühiskond ei ole veel küps selleks.

    Jäätisesisaldus on muidugi täis kõiksugu aineid, mis ei lase tal vormi, värvi ja lõhna kaotada ning püüavad seda kõike kuni viimase hetkeni alles hoida. Ka sellistes keemilistes tuultes annab teha head jäätist – sellist, mis maitseb hästi ja näeb ka hea välja. Mina ei oska teha jäätist, ei käsitsi ega ka masinaga, ei ole ma isegi jäätisetehases käinud, aga kogu see blogi siin ongi kirjutatud üsna tavalise inimese seisukohast.
    Iseenesest on mul ka mõte jõuda millalgi isetehtud jäätisteni ja kunagi ka väga luksuslike väljamaa jäätisteni. Väga huvitav teema minumeelest.

    Iga rahvas väärib oma kangelasi ja oma jäätiseid.

    Reply

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This blog is kept spam free by WP-SpamFree.